Kinoa on üks inimkonna vanimaid kultuurtaimi. Kinoa kultuuristati Altiplano piirkonnas Titicaca järve ääres. Boliivias, Tšiilis ja Peruus on seda taime kasvatatud juba üle 5000 aasta. Kõrgmäestikes elavatele indiaanlastele olid kinoaseemned kullast hinnalisemad. Põliselanike uskumuste järgi on kinoa taevalik kingitus, mille saatis neile püha lind kullku. Seega omistati talle erilisi omadusi vaimsel tasandil.

Kinoat peeti nii auväärseks taimeks, et tema külvamine, kasvatamine ja koristamine olid pühad rituaalsed toimingud. Esimesed seemned külvas igal aastal põldudele inkade valitseja, kes kasutas selleks vaid kullast tööriistu. Oma valitsejasse suhtuti kui jumala asemikku, kes vastutas rahva heaolu ja korraliku kinoa saagi eest. Sealsete pärismaalaste jaoks oli see kartuli ja maisi kõrval üks põhitoiduaineid. Nimetus quinoa tähendab tõlkes “teraviljade ema”. Siiski ei ole see klassikaline teravili, ega kuulu kõrreliste (Poaceae) sugukonda, vaid on hoopis rebasheinaliste (Amaranthaceae) sugukonna esindaja. Oma jõudu ja vastupidavust andvate omaduste tõttu kutsuti teda ka "asteekide kullaks".

Hispaaniast pärit vallutajad keelasid indiaanlastel kinoa kasvatamise ja hävitasid põllud. 1532. aastal jõudis Andide piirkonda Hispaania vallutaja Francisco Pizarro. Nad tapsid inkade kuninga ja nende kultuur määrati hääbumisele. Vallutajad keelasid kinoat ülistavad rituaalid, kinoapõllud hävitati ja kasvatamine keelati. Sõnakuulmatuil ähvardati raiuda maha käed või karistada neid surmanuhtlusega. Sellise karmi seaduse tõttu kadus püha toidutaim kohalikelt põldudelt sajanditeks. Kinoakasvatus hääbus sajandeiks, kuni ameeriklased selle 1980. aastate alguses taasavastasid ja seda uuesti kasvatama hakati.

Kinoa annab arvukalt pisikesi seemneid, mis olenevalt sordist võivad olla roosa, punase, oranži, punakaslilla või musta kestaga. Kinoal on meeldiv, pähklisarnane lõhn ning seda kasutatakse sageli Mehhiko ja India toitudes. Toiduaine üha kasvavat populaarsust tõestab ka fakt, et 2013. aasta kuulutas ÜRO rahvusvaheliseks kinoa aastaks.
Esile tasuks tuua asjaolu, et kinoal on kõrge valgu- ja lüsiinisisaldus. Enamiku teraviljadega võrreldes on kinoa tunduvalt valgurikkam. Kinoa on kõrge proteiini- (14−18%) ja tärklisesisaldusega (60%). Ta sisaldab kõiki 8 aminohapet, mis on taimemaailmas väga haruldane. Need aminohapped on väärtuslikumad ja paremini tasakaalustatud eelkõige tänu suurele lüsiini-, metioniini,- ja tsüsteiinisisaldusele. Kinoa on suurepärane magneesiumi-, raua- ja kaltsiumiallikas (magneesium ja kaltsium suhtes 3:1). Samuti sisaldab vaske, tsinki ja fosforit ning parajas koguses B2 ja E-vitamiini. Kuigi paljudes taimedes on erinevad aminohapped olemas, siis neis ei leidu kõiki sobivas hulgas korraga. Seega on kinoa taimeriigis parim täieliku valgu allikas, millest saab kogu vajaliku «ehitusmaterjali» nahale, luudele ja ajule. Kaalium tasakaalustab naatriumi, vähendades seedevaevusi ning alandades vererõhku.

Kinoa glükeemiline koormus on madal, mis tähendab, et kinoast tehtud toidud annavad täiskõhutunde pikaks ajaks. Tegemist on aluselise toiduainega, mistõttu see aitab hoida organismi terviseks vajalikku aluse-happe tasakaalu.
Läbi aegade on kinoa jahvatatud ja küpsetatud seemnetega tehtud kompressi, leevendamaks valu ja muljumisvigastusi. Ka luumurdude korral on soovitatav süüa rohkelt kinoad – just selle suure kaltsiumisisalduse pärast. Kuna kinoa on tegelikult seeme, mitte teravili, sobib see ideaalselt ka neile inimestele, kes gluteeni ei talu. Lisaks sellele on kinoas veel suurem hulk antioksüdante võrreldes teiste toiduainetega, mida gluteeni vabas dieedis kasutatakse. Maisi-, riisi- ja kartulijahu ei ole nii täiusliku toitainete ülesehitusega kui seda on kinoa. Seetõttu on kinoa tarbimine just eriti oluline taimetoitlastele ja gluteenivaba dieedi jälgijatele, kuidas samas sobib see  suurepäraselt ka tavapärasesse menüüsse.

Kuidas kasutada?

Kinoa valmistamine on lihtne: võta 2 osa vett ja 1 osa kinoad ning keeda umbes 15 minutit. Sobib ideaalselt tervislikumaks asenduseks riisile, kartulile või pastale. Eriti mitmekesiseks teeb kinoa see, et seda saab kasutada nii soolastes kui ka magusates roogades. Poes müügil olevad kinoaseemned tuleks enne toiduvalmistamist hoolikalt külma vee all loputada, kuni vesi enam ei vahuta. Kinoast võib keeta putru, ka sobib see suppidesse, vormiroogadesse, pirukatesse, salatitesse või hoopis kotletitainasse. Kinoa on kergesti seeditav, seega sobib hästi ka väikelastele.

Retseptid:

• Kinoa kukeseente ja hollandi kastmega

 

Allikad:

L.Pärn, 2016, Mis on kinoa ja kuidas seda süüa?, https://sobranna.postimees.ee/3755165/mis-on-kinoa-ja-kuidas-seda-suua

Kinoa, http://www.vianaturale.ee/kinoa

Keili, 2015, Miks võiks meie menüüs olla kinoa?, http://ajaveeb.geenitestid.ee/2015/10/miks-voiks-meie-menuus-olla-kinoa/

Maakodu, 2016, http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/soo-vahelduseks-kinoat-see-on-teraviljade-ema?id=65742030

 

Toidulausuja Facebooki lehele