Tatar, mida sageli teraviljaks peetakse, on hoopis teise sugukonda kuuluva taime vili. Nimelt on harilik tatar hapuoblika ja rabarbri sugulane.

Ajalugu
Tatrast sai põllukultuur umbes 4000 aastat tagasi Himaalaja mäestikus ning sellest ajast alates on see leidnud mitmekülgset kasutamist väga paljudes riikides nii toidu, dieettoidu kui ravimtaimena organismi tervendamisel. Euroopasse jõudis tatar 16. sajandil Venemaa kaudu. Eestisse toodi tatar 18. sajandil Siberist, kus seda kasvatasid tatarlased.
1930. aastatel kasvatati tatart oma tarbeks igas kolmandas Lõuna-Eesti talus.

Tatar toiduviljana
Toortatar on väga kasulik toiduaine. Toortatart pole kuumtöödeldud ning ta on jätkuvalt elujõuline, mida tõestab ka asjaolu, et see idaneb. Seeläbi säilib tatras loomulik tatra kergelt pähkline maitse ega esine kõrvetatud maitset, mis tavalises kuumtöödeldud tangus tihti esineb.
Organism omistab toortatrast valmistatud roogi väga hästi ning need annavad pikaaegse täiskõhutunde. Lisaks lihtsale kasutamisele on tatral ka raviväge, mis mõjub ergutavalt, suurendab lihasjõudu, vastupidavust ja tugevdab põletikuvastaseid protsesse.
Kuna tatar on gluteenivaba, siis saavad sellega oma toidulauda rikastada ka need, kes ei või süüa rukki-, nisu-, odra- ega kaeratooteid. Tatrajahu toob meie söögilauale tatra suurepärased toiteomadused, millega tavalised jahud konkureerida ei suuda.
Tatar sobib nii pudruks, kala- ja lihatoitude lisandiks kui ka küpsetistesse – seega nii soolase kui ka magusana.

Toiteväärtus
Spetsialistid väidavad juba kümneid aastaid, et tatar sisaldab palju organismile vajalikke aineid. Inimene saab toituda mitmeid kuid täisväärtuslikult, süües vaid tatart ja piimasaadusi. Tatart loetakse üheks parimaks looduslikuks organismi puhastajaks ja isu normaliseerijaks, kuna tatart omastab organism aeglaselt ja inimesel ei teki põhjendamatut söögiisu, samuti aeglustab see suure glükeemilise indeksiga toiduainete imendumist verre.

Toortatar (100 g) sisaldab:

• 10-18g valku, 2-3 g rasva, 60-80 g süsivesikuid, 12-16 g rakukude;
• B1 (0,4-0,8 mg), B2 (0,2 mg), B3 (4,2 mg), B6 (0,4 mg), B9 (0,03 mg), E (2-6 mg), A (0,01 mg), P (8000 mg), C ja K vitamiine;
• aminohappeid, sealhulgas gistidiini˚, arginiini˚, tsüstiini˚, trüptofaani˚, kõige rohkem lüsiini˚, metioniini˚ (˚ - asendamatud aminohapped);
• makro-ja mikroelemente: boor (0,75 mg), fluor (0,03 mg), fosfor (350 mg), jood (5mg), kaalium (530 mg), kaltsium (120 mg), kloor (94 mg), koobalt (4 mg), kroom (0,006 mg), magneesium (250 mg), mangaan (1,7 mg), molübdeen (0,04 mg), naatrium (40 mg), nikkel, raud (16 mg), räni (120 mg), strontsium (0,3 mg), titaan (0,09 mg), tsink (2,8 mg), tsirkoonium (0,03 mg), vanaadium (0,2 mg), vask (0,9 mg), väävel (80 mg);
• orgaanilisi happeid: maleiini-, sidruni-, menoleeni-, õuna- ja oblikhapet

Kõrreliste seas on toortatar B-grupi vitamiinide, asendamatute aminohapete ja mikroelementide sisalduselt esimesel kohal. Kõige rohkem on tatras rauda, vaske ja P-vitamiine ehk bioflavonoide, sealhulgas eriti palju kvertsetiini.

Kasulikud omadused:
Samuti takistab toortatar organismis selliste ainete moodustumist, mis põhjustavad reumatoidartriiti, jämesoolepõletiku ja nendega seotud valusid, ühtlasi reguleerib see vere suhkrusisaldust. Lisaks on leitud, et toortatar suurendab immuunsüsteemi elementide moodustumist ja nende aktiivsust, pidurdab bakterite paljunemist ja vähendab ägedate nakkushaiguste tekkevõimalusi hingamisteedes.

Retseptid:

• Tatrakuklid tüümianiga
• Metsamarjane smuuti
• Püramiiditera, krõmpsuv salat ja vutimunad
• Toortatrajahust pannkoogid šokolaadiglasuuriga
• Šokolaadi-peedikook pohlapüree ja kookosvõi glasuuriga

1.Virkus L, Vahtramaa N. Tatratoidud 2. 2016 

2.http://www.terveeluterve.ee/toode/tatrajahu/

3.https://www.liigume.ee/750260/lounalaua-uued-lemmikud-toortatar

4.http://tervisliktoitumine.ee/paprika-suupiste-toortatrajahust/

5. Maailma toiduained. Taskuentsüklopeedia. 2009



Toidulausuja Facebooki lehele